Terrestrilise laserskaneerimise (TLS) tehnoloogia ja saadava andmestiku muude keskkonnaandmetega seostamise metoodika arendamine

Tegevus on jaotatud kaheks alltegevusteks:

5.1 Tehnoloogia arendus
5.2 Tehnoloogia rakendatavus keskkonnaandmete tõlgendamisel


Tänu Eesti Keskkonnaobservatooriumi projektile sai soetatud impulss-laserskanner Leica ScanStation C10. Antud skanneriga saab mõõdistada kuni 300 meetri kaugusele, skaneerimiskiirus on umbes 80 000 punkti sekundis ning kasutada saab eraldusvõimet kuni 2×2 cm 100 meetri kaugusel asuvale vertikaalsele pinnale. Allpool toodud näidis-skaneeringud on samuti Leica C10ga teostatud.


Terrestriline (maapealne) laserskaneerimine võimaldab:

  • koguda detailseid ruumiandmeid
  • teha seda kiiresti ning fotorealistliku kvaliteediga
  • uurida ning dokumenteerida geograafilise info muutumist ajas
  • vähendada välitöödel tehtavate otsuste hulka, sest palju võimaldab andmete järeltöötlus

Laserskaneerimise andmestik ei ole väärtus iseeneses. Tähtis on see, missugust informatsiooni laserskaneerimise punktipilv endas sisaldab.

Näiteid Leica C10 skaneeringutest:

RGB värvidega skaneering TTÜ 6. korpuse fassaadist


Skaneering Järvselja metsadest



Pirita ranna muutumine uurituna TLS ja ALS andmetest

Selleks, et saada veelgi parem ettekujutus, kuidas võib skaneerimine olla abiks just sind huvitava ülesande lahendamisel, vaata siit juba detailsemaid punktipilvi. Punktipilve vaatamiseks tuleb laadida arvutisse tasuta TruView plug-in ning avada lehekülg veebilehitsejas Internet Explorer. Plug-in on kättesaadav siit. Täiendavad juhised plug-ini installeerimiseks ja kasutamiseks leiab siit.


Laserskaneerimise rakendamiseks oma uurimustes ja projektides võta ühendust TTÜ geodeesia õppetooliga – prof. Artu Ellmann (artu.ellmann@ttu.ee).

LiDAR andmete tasandamise algoritm ja vabavaraline kaardirakendus

Projekti raames välja töötatud LiDAR andmete tasandamise algoritm on eeskätt mõeldud LiDAR andmestike vaheliste süstemaatiliste erinevuste eemaldamiseks, kuid võimaldab ka suurendada LiDAR andmete täpsust. Käesolev algoritm on kohaldatud töötamaks Eesti Maa-ameti aerolaserskaneerimise andmetega. Täpsemini on algoritm suunatud Maa-ameti 2008-2011. aasta aerolaserskaneerimise (ALS) andmete kasutajatele. Täpsem ülevaade algoritmist.

Käesoleva projekti raames loodud vabavaraline kaardirakendus annab hea võimaluse ruumiandmete kuvamiseks kaardil. Kaardirakenduse baas funktsionaalsus võimaldab lisada lihtsalt levinumaid andmeformaate kaardile. Tundes erinevaid programmeerimiskeeli on võimalik antud kaardirakendust täiendada erinevate menüüde ja funktsionaalsustega. Georeferentseeritud info kuvamiseks kasutatakse tavaliselt mõnda spetsiaalset GIS tarkvara (QGIS, ArcGIS, gvSIG, SAGA GIS, Mapinfo jne). Kui on aga tahtmine näidata geoinfot laiemale auditooriumile, siis tuleb arvestada, et igaühel ei ole vastavat tarkvara oma arvutis, et kuvada georeferentseeritud andmeid. Selleks ongi loodud käesolev kaardirakendus, mis võimaldab kuvada tavaliselt mõnes GIS tarkvaras vaadeldavat infot hoopis tavalises interneti brauseris.

Antud lahenduse eeliseks on , et seda on võimalik vaadelda igas arvutis, kus on interneti brauser ja toimiv internetiühendus. Samuti on võimalik rakendus mõnda veebimajutust toetavasse serverisse üleslaadida, misläbi on kaardirakendus vaadeldav ka üle interneti.

Allalaadimise lingid:


Suuremad koostööprojekid:

    1. Järvselja tähelepanuväärsete puude laserskaneerimine (koostöös Eesti Maaülikooli ning Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnaga)
    2. Eesti Maaülikooli RAMI katsealade laserskaneerimine (koostöös Eesti Maaülikooli ning Tartu Observatooriumiga)
    3. Kadrioru ja Pirita rannaprotsesside monitooring laserskaneerimise abil (koostöös TTÜ Küberneetika Instituudi ja Maa-ametiga)
    4. Sildade koormuskatsetuste geodeetiline teenindamine laserskanneri abil (koostöös TTÜ Teedeinstituudi Sillaehituse õppetooliga)
    5. TTÜ Tallinna Kolledži veetorni laserskaneerimine ja punktipilve põhjal modelleerimine

TLS valdkonna teaduslikud uuringud